Tunneme nakkushaiguste epidemioloogidena ja rahva tervise teadlastena suurt muret valdavate COVID-19 poliitikate hävitava mõju pärast füüsilisele ja vaimsele tervisele. Soovitame nende asemel fokuseeritud kaitset.
Tulles nii vasakult kui paremalt ja mitmelt poolt maailmast, oleme oma karjääri pühendanud inimeste kaitsmisele. Praegune täieliku sulgemise poliitika toob kaasa nii lühi- kui pikaajalisi hävitavaid mõjusid rahva tervisele. Nende mõjude hulgas (kui nimetada vaid üksikuid) on madalam laste vaktsineerimise määr, halvemad tulemused südame-veresoonkonna haiguste ravis, vähem vähi varaseks avastamiseks tehtavaid uuringuid ja halvenev vaimne tervis. Kõik need viivad suurenenud liigsuremuseni lähiaastatel. Suurimat koormat kannab töölisklass ja ühiskonna nooremad liikmed. Õpilaste koolist eemale hoidmine on karjuv ebaõiglus.
Nende piirangute jõustamine vaktsiini kättesaadavaks saamiseni toob kaasa korvamatut kahju, millest ebaproportsionaalselt suurema osa kannavad vähekindlustatud grupid.
Õnneks kasvab meie võime sellest viirusest aru saada. Me teame, et COVID-19 põhjustatud surma oht on vanadel ja nõrkadel enam kui tuhat korda kõrgem kui noortel. Laste jaoks pole COVID-19 nii ohtlik kui paljud teised haigused, sealhulgas gripp.
Kui populatsioonis kasvab immuunsus, väheneb haigestumise risk kõikide, ka kõige haavatavamate jaoks. Me teame, et kõik populatsioonid jõuavad kunagi karjaimmuunsuseni, see tähendab olukorda, kus uute nakatumiste tase on stabiilne. Vaktsiin võib seda toetada, aga vaktsiini olemasolu pole karjaimmuunsuse saavutamise tingimuseks. Meie eesmärgiks peaks seetõttu olema vähendada suremust ja sotsiaalset kahju kuni karjaimmuunsuse saavutamiseni.
Kõige kaastundlikum lähenemine, mis hoiab karjaimmuunsuseni jõudmiseni tasakaalus riskid ja kasud, on järgmine. Tuleb lubada neil, kelle puhul riskid on minimaalsed, elada normaalset elu, et saavutada normaalse nakatumise kaudu immuunsus viirusele. Samal ajal tuleb paremini kaitsta neid, kes on suurimas ohus. Me nimetame seda fokuseeritud kaitseks.
Haavatavate kaitsmine peaks olema keskne eesmärk kõikide COVID-19ga seoses rakendatavate rahva tervise abinõude jaoks. Näiteks peaksid hooldekodud kasutama omandatud immuunsusega töötajaid ja tegema sagedasi testimisi teistele töötajatele ja kõikidele külastajatele. Töötajate rotatsioon tuleks viia miinimumini. Kodus elavatele pensionäridele tuleks toidu- ja muud esmatarbekaubad koju toimetada. Võimalusel peaksid nad pereliikmetega kohtuma väljas, mitte toas. Täieliku ja detailse loetelu juurutamine kõikidest abinõudest, sealhulgas leibkondade jaoks, kus koos elab mitmeid põlvkondi, on võimalik ja täies vastavuses rahva tervise spetsialistide võimete ja volitustega.
Nendel, kes ei ole haavatavad, tuleks viivitamatult lubada tagasi pöörduda normaalse elu juurde. Lihtsaid hügieeninõudeid, nagu käte pesemine ja haigena kodus püsimine, peaksid rakendama kõik inimesed, et hoida karjaimmuunsuse lävend madalal. Koolid ja ülikoolid peaksid olema kontaktõppeks avatud. Jätkuma peaksid koolivälised tegevused, nagu sport. Noored, väikese riskiga täiskasvanud peaksid töötama tavalisel viisil, mitte kodus. Restoranid ja muud ärid tuleks avada. Jätkuma peaksid kunsti-, muusika-, spordi- ja muud kultuuriüritused. Kõrgema riskigrupi liikmed võivad soovi korral osaleda, aga ühiskond omandab niiviisi kaitse, mille haavatavatele annavad karjaimmuunsuse loojad.
4. oktoobril 2020 on selle deklaratsiooni koostanud ja allkirjastanud Great Barringtonis, USAs:
Dr. Martin Kulldorff, Harvardi Ülikooli meditsiiniprofessor, biostatistik ja epidemioloog, kelle erialaks on nakkushaiguste puhangute kindlakstegemine ja jälgimine ning vaktsiinide ohutuse hindamine.
Dr. Sunetra Gupta, Oxfordi Ülikooli professor, epidemioloog, immunoloogia, vaktsiinide arendamise ja nakkushaiguste matemaatilise modelleerimise spetsialist.
Dr. Jay Bhattacharya, Stanfordi Ülikooli Meditsiini Instituudi professor, arst, epidemioloog, tervisemajanduse ja tervisepoliitikate ekspert, kelle kitsamaks valdkonnaks on nakkushaigused ja haavatavad populatsioonid.
Translation by Tõnis Arro
